Reostustõrjeplaan, mis see on ja milleks?

Pigem võib õnnetuste kohta küsida „millal juhtub?“, mitte „kas juhtub?“. Põhjustajaks võib olla lihtne inimlik eksimus, hoolimatus või mõne seadme tehniline rike. Reostusõnnetuse tagajärjel satuvad saasteained otse vette. Lisaks võib vette valguda ohtlikke aineid ka sadama maa-alalt.

Reostuse ära hoidmiseks peab sadam tagama vajalikud reostustõrjevahendid ning selle, et sadamapersonal oskab õnnetuse korral neid ka kasutada. Reostuse likvideerimiseks või leviku piiramiseks tuleb õnnetuste korral kasutada sadama veealal poome, teatud ohtlike ainete korral on võimalik kasutada ka imavaid absorbente. Osa suuremaid sadamaid on valmis reostust koguma ja tõrjuma spetsiaalsete reostustõrjelaevadega.

Nõuded vedellasti käsitleva ja mittekäsitleva sadama kohta on natukene erinevad. Enne reostustõrjeplaani tegemist loe nõuetest täpsemalt VV määrusesest. Kasulik on lugeda läbi Sadamaseadus ja tutvuda Veeteede ameti kirjeldustega sadamate ohutuse, turvalisuse kohta ning sadamaregistriga.

Kui märkad veekogus naftat, õli , õliseid linde või loomi või muud reostust, teata sellest Keskkonnainspektsiooni telefon 1313 või Häirekeskusele telefon 112.