Kompostimiseks on kõige lihtsam rajada kompostihunnik või ehitada kompostihoidla (-kast) ning loomulikult sobivad kõik kompostimise tarbeks toodetud kompostrid. Kuna aiaprahti ja muid jäätmeid ei ole üldjuhul lubatud põletada elamukruntidel ega mujal väljas, siis pakub kompostimine ühte väljapääsu biojäätmete taaskasutamiseks.
Komposti asukoht
Asukoha valikul tuleb arvestada krundi asukoha ja pinnasega. Kompostimine peaks toimuma varjulises kohas kaitstud otsese päikesekiirguse eest, muidu võib kompost suvel ära kuivada. Kompost võiks asuda samal tasemel ülejäänud krundiga, kindlasti ei ole hea teha kompost liiga madalale kuhu koguneb vesi. Kui on tegemist vett hästi läbilaskva pinnasega pole viimane soovitus oluline. Arvestage ka naabritega, sest kompost võib vahest haiseda. Tehke kompost võimaluse korral igal aastal samasse kohta, siis on vihmaussid ja muud lagundajad pinnases juba ootamas.
Pea meeles!
- Aiajäätmeid võib kompostida kompostihunnis.
- Kui soovitakse kompostida toidujäätmeid, siis peab selleks olema suletav komposter, et närilised, linnud ja hulkuvad loomad ligi ei pääseks.
- Kompost võiks asuda vähemalt 10 m eemal joogivee kaevust.
- Fekaale ei tohi ilma eritehnoloogiata kompostida, sest lisaks haisule loob see soodsa pinnase halbade mikroobide levikuks.
- Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis looduses ei lagune ja mis võivad kahjustada valmis komposti omadusi.
Kompostiga alustamine
Kompostihoidla võib ehitada näiteks vanadest laudadest ja see ei pea olema soojusisolatsiooniga.
Kompostri täitmist alustatakse õhulise põhjakihiga. Kompostrisse kogutakse jäätmeid vastavalt sellele, kuidas neid aias tekib.
Pea meeles kolme reeglit: kohevus, niiskus ja toitained.
Kõige rohkem tuleb jälgida komposti niiskust. Komposti ääreosad kuivavad kergesti.
Kompostimist alustatakse sellest, et hoidla põhja laotatakse kiht õhulist oksarisu, puiduhake või kuivanud kõrrelised, mis kindlustab õhu juurdepääsu jäätmetele. Edasi laotatakse jäätmed kihiti. Kõigepealt kiht kompostitavaid jäätmeid, seejärel õhuke kiht mulda või vana komposti jne
Komposti värvid
Nii nagu looduses on ka kompostis oluline N (lämmastik) ja C (süsinik) tasakaal. Seda peamiselt selleks, et komposti lagundajatel (mikroorganismid ja vihmaussid) oleks hea ja mõnus oma tööd teha.
Komposti olgu „värviline“
Roheline: Kõik, mis on looduses roheline või värske, sisaldab hulga vajalikku lämmastikuühendeid. Näiteks: niidetud muru, rohelised taimede osad, rohimisjäätmed jms.
Pruun: sisaldab vajaliku koguse olulist süsinikku. Näiteks: sügisesed lehed, kuivanud taimeosad, hein, saepuru jms
Must: muld või valmis kompost. Lisab kompostile vajalikud lagundajad (mikroobid, vihmaussid jms), et protsess kiirelt tööle hakkaks.
NB! Kasuta kompostis värve ehk pane kihiti rohelist, pruuni ja musta. Värviliste kihtidega kompostis hakkab lagunemisprotsess kiiresti tööle, ei haise, ei kuiva kiiresti, ei kuumene üle.
Lisaks
Oleneb jäätmete hulgast aga kaheosaline kompostimisnõu on praktilisem, kolmeosaline veelgi parem. Ühes osas toimub kompostimine, teise kogutakse värskeid jäätmeid ja kolmandast võtad mulda.
Valmivat komposti oleks hea vähemalt korra aastas läbi segada, kaevata või ümber tõsta.
Kui kompostitakse kuivi jäätmeid (näiteks kuivad lehed), tuleb komposti valmistades jäätmeid kasta. Soovitatav on kompost katta pealt mullakihiga, heina või niitmisjääkidega, nii püsib see paremini niiske ja soojana. Kui kompostimist vajab suurem kogus niidetud muru võib kompost liialt kuumeneda, lisa murule vahele mulda, saepuru, heina vm pruuni värvi
Soojustamata komposter talvel tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti vaid paneb lagunemisprotsessi seisma, kevadel pärast sulamist algab lagunemine uuesti. Talvel tasub kuhjata kompostri ümber soojustuseks lund. Kevadel, kui päike hakkab soojendama, äratage kompost. Äratuseks sobib hästi paar ämbritäit sooja vett, millesse on lisatud Optimaxi vm komposti äratajad.
