KÜSI MEILT   English  Swedish  

Väike kompostimise õpetus

Igas majapidamises tekib jäätmeid ning suure hulga tekkivatest jäätmetest moodustavad orgaanilised ehk biolagunevad jäätmed.

Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad põhiliselt:
• aiajäätmed (niidetud hein-muru, väikesed puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jms)
• toidujäätmed
• paber ja papp, paberfiltrid, pabersalvrätikud, majapidamispaber jms
Kõik need jäätmed on kompostitavad.

Kompostimine on bioloogiline meetod, kus orgaanilised jäätmed lagunevad jäätmetes olevate mikroorganismide, selgrootute (vihmaussid) ja seente toimel mullaks.

MIKS ON HEA KOMPOSTIDA?
Eraldi kogutud toidujäätmed ning aiajäätmed on otstarbekas kompostida ning suunata sel viisil tagasi looduslikku ringkäiku. Seetõttu võib jäätmete kompostimist vaadelda ka jäätmete taaskasutamisena. Kompostimise eelised: jäätmekoguste vähenedes vähenevad kulutused veole ja ladustamisele; väheneb keskkonnareostus; kompost on hea väetisaine. See on üks samm mahepõllumajanduse poole.

Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetisena ja mulla omaduste parandamiseks. Just nende jäätmete kompostimise võimaluse pärast pole neid mõtet koos teiste jäätmetega prügikasti toppida. Nii on võimalik kokku hoida ka jäätmeveo kulusid, sest bioloogilisi jäätmeid kompostides vähenevad jäätmekogused. Koos olmejäätmetega prügilasse viies maksaksime kõrgemat prügilatasu, sealhulgas saastetasu jäätmete keskkonda viimise eest. Kohapeal põletada keelab jäätmeseadus ning ega ükski inimene endale sellist tossutavat naabrit tahakski.

KUIDAS KOMPOSTIDA?
Kompostimiseks on kõige lihtsam rajada kompostihunnik või luua kompostihoidla (-kast), kasutada võib tööstuslikult ekstra kompostimise tarbeks toodetud kompostreid. Kuna aiaprahti ja muid jäätmeid ei ole lubatud põletada elamukruntidel ega mujal väljas, siis pakub komposteerimine just ühte väljapääsu. Hunnik peaks olema varjatud kohas ja kaitstud otsese päikesekiirguse eest, et suvel väga ära ei kuivaks. Ärge ehitage kuhikomposti madalasse kohta, kuhu koguneb vesi. Tehke kompost võimaluse korral igal aastal samasse kohta, siis on vihmaussid ja muud lagundajad pinnases juba ootamas.

Meeles peab pidama, et:

  • Aiaprahti võib kompostida kompostihunnikutes
  • Kui soovitakse kompostida toidujäätmeid, siis peab selleks olema suletav mahuti, et närilised ja hulkuvad loomad ligi ei pääseks. Soovitavalt peaks mahuti olema soojustatud
  • Nõutav on, et kompostihunnik asuks vähemalt 5 m kaugusel krundi piirist. Seda pole vaja vaid siis, kui on saavutatud kokkulepe naabriga või kui kompostitakse kinnises mahutis
  • Vähemalt 10 m eemal kaevust
  • Fekaale ei tohi ilma eritehnoloogiata kompostida, sest lisaks haisule loob see soodsa pinnase mikroobide levikuks
  • Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis looduses ei lagune ja mis võivad kahjustada valmis komposti omadusi

KOMPOSTI STRUKTUUR, HOOLDAMINE JA TÄITMINE
Kompostimisnõu võib ehitada näiteks vanadest laudadest ja see ei pea olema soojusisolatsiooniga.
Kompostri täitmist alustatakse õhulise põhjakihiga. Kompostrisse kogutakse jäätmeid vastavalt sellele, kuidas neid aias tekib, ning pidades meeles kolmeosalist reeglit: kohevus, niiskus ja toitained. Kõige rohkem tuleb jälgida komposti niiskust. Eriti just komposti ääreosad kuivavad kergesti.
Kompostimist alustatakse sellest, et auna põhja laotatakse õhulist puurisu või - haket, mis kindlustab õhu juurdepääsu jäätmetele. Jäätmed laotakse auna kihiti. Kõige alla pannakse kiht kompostitavaid jäätmeid, seejärel õhuke kiht mulda või vana komposti ja kindlasti ka lämmastikku sisaldavaid lisatoiteaineid, see kiirendab lagunemisprotsessi. Kui kompostitakse kuivi jäätmeid (näiteks kuivad lehed), tuleb auna valmistades jäätmeid kasta. Aun on soovitatav pealt katta mullakihiga ja heinaga. Nii püsib see paremini niiskena ja soojana.

Kaheosaline kompostimisnõu on praktilisem. Ühes kompostimisnõu osas toimub komposteerumine, teise kogutakse värskeid jäätmeid.

Soojustamata komposter talvel tavaliselt jäätub. Jäätumine ei riku komposti, vaid kevadel pärast komposti ülessulamist algab lagunemine uuesti. Talvel tasub kuhjata kompostri ümber soojustuseks lund. Kevadel, kui päike hakkab soojendama, äratage kompost kallates sellesse paar ämbritäit sooja vett lisades sinna Optimaxi ja seda seejärel segades.

KOMPOSTI PÕHIVAJADUSED NING VÕIMALIKE OHTUDE VÄLTIMINE
Hea kompost ei teki kogemata. Lagundajatel on komposti tingimuste suhtes täpsed nõudmised. Tõhusa komposteerumise põhivajaduseks on hapniku ja toitainete piisav kättesaadavus ning sobiv niiskus ja soojus. Kompostimise tehnoloogia võib algul tunduda raske, kuid praktilise töö käigus saab omandada jäätmete kompostimiseks vajalikud teadmised.

Komposti põhivajadused
Kompostimine, mille käigus bakterid ja seened lagundavad orgaanilist materjali, vajab sobivaid tingimusi, et protsess toimiks.
  • Hapnik — komposti lagundavad mikroorganismid vajavad hingamiseks hapnikku. Hapniku saamise tagamiseks peab kompost olema kohev. Kompostist võib hapnik lõppeda ka siis, kui ta saab liiga märjaks. Mida tihedam on kompost, seda hõlpsamini ta vettib ja muutub hapnikuvaeseks prügihunnikuks. Et õhk hunnikus liiguks ja hapnikusisaldus suureneks peab sellele lisama koredat materjali (oksi, taimevarsi, puidulaaste) ning ka BonusVia Eco Kompost
  • Niiskus — komposti mikroorganismid on äärmiselt veelembesed. Seetõttu on kuivus on komposti suurim vaenlane. Halvasti toimiv kompost on tihti liiga kuiv. Kuivus võib tulla liiga vähesest kastmisest või komposti liigsest hõredusest. Ehkki kompost peab olema kohev, ei tohi ta olla hõre. Komposti niiskuse kontrollimiseks on olemas rusikareegel: kui kompost rusikasse suruda, peab sellest eralduma paar tilka vett. Kui vett sõrmede vahelt lausa voolab, on kompost liiga märg
  • Toitained ja energia — kompostimisel on tähtis toitainete suhe kompostis. Eriti tähtis toitaine on lämmastik. Kui jäätmed sisaldavad liiga vähe lämmastikku, on komposteerumine aeglane, kuigi kompostitavates jäätmetes on piisavalt hapnikku ja niiskust. Aiajäätmed ja eriti kuivad lehed sisaldavad vähe lämmastikku. Lagunemisprotsessi soodustamiseks on seepärast vajalik lisada BonusVia Eco Kompost. Lagunemise kiireks toimimiseks on vaja elujõuliste bakterite populatsiooni, mida võib protsessi kiirendamiseks komposti juurde lisada. Mikrobioloogiline toode OPTIMAX sisaldab vajalikke baktereid lagunemise kiirendamiseks
  • Soojus — komposti mikroorganismid toodavad soojust. Suures kompostiaunas on kuhja välimine kiht soojustuse eest ja sisemine osa komposteerub. Piisava soojatootmise tagamiseks peab kompost olema vähemalt ühe kuupmeetri suurune. Kergesti lagunevate ja lämmastikku sisaldavate jäätmete kompostimisel tõuseb jäätmete temperatuur alguses kiiresti. Temperatuur võib kerkida 50-60 C0-ni. Temperatuuri tõus on tähtis, kuna seetõttu hävivad jäätmetes olevad kahjulikud mikroorganismid, ka umbrohuseemned ja -juured kaotavad paljunemisvõime olles paar päeva vähemalt + 55-kraadises kompostis. Komposteerumine algab korralikult alles siis, kui jäätmeid on kogunenud küllalt palju ja nende lagunemisel hakkab eralduma soojust
  • Sidusained — korralikuks toimimiseks vajab kompost lisaks jäätmetele sobivat sidusainet. See hoiab komposti kohevana ning seob lõhnu ja liigset niiskust

Tavalisemad kasutatavad sidusained on järgmised:
  • Höövli- või saelaast – hoiavad komposti kohevana, kuid lagunevad eriti aeglaselt. Kontrollige, et höövlilaastude hulgas ei ole puidukaitseainetega immutatud puud
  • Riisumisjäätmed
  • Saepuru – on üksi liiga peen. Segage seda jämedama sidusainega
  • Vana kompost – sobib sidusaineks, kui selles on alles lagunemata jämedat materjali
  • BonusVia Eco-Kompost

Hästi toimiva komposti tunnused:
• temperatuur vähemalt 40 kraadi
• ei ole lõhna
• ei ole kärbseid
• jäätmed vajuvad tugevalt kokku


Järgnevalt on esitatud mõned juhised, mida on vajalik silmas pidada.
Kompost haiseb
ei soojene ja lõhnab mädanenult Kompost on liiga märg ja/või tihe.
Segage komposti ja lisage BonusVia Eco - Komposti ja Optimaxi segu ning jämedamat sidusainet. Lõhn kaob ja kompost hakkab normaalselt tööle.
on kuum ja lõhnab ammoniaagi järele Suurendage happelise sidusaine (puukoored) kasutamist.
Esmaabiks pange komposti pinnale paarisentimeetrine kiht BonusVia Eco-Komposti. Ärge segage komposti liiga tihti
Kompost ei soojene, aga ei haise ka
niiskus on sobiv Kompost on juba nii lagunenud, et kuum staadium on läbi. Tühjendage kompost ja alustage täitmist uuesti
Liiga vähe lämmastikku. Lisage komposti BonusVia Eco-Komposti ja Optimax’i
liiga kuiv Segage komposti ja veenduge, et ta on piisavalt niiske. Kastke korralikult Optimax’iga seguga
Kompostis on kärbsed
Suruge komposti pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse. Kärbsevastsed hävinevad u +43-kraadise temperatuuri juures. Kata jäätmed BonusVia Eco-Kompostiga.
Kompostis on sipelgad
Tõenäoliselt liiga kuiv. Kastke ja segage komposti hoolikalt.

Kui kompostis on hallitus või seened, ei ole vaja muretseda, sest need mõlemad kuuluvad komposti lagundajate hulka.

KOMPOSTIMISNÕU TÜHJENDAMINE JA KOMPOSTMULLA KASUTAMINE
Komposti võib hakata kasutama siis, kui taimeosad ei ole komposti segades silmaga eristatavad. Kui lõplikult valmimata komposti segatakse kevadel kasvumulda, võib komposti lagunemine siduda mullas olevaid toitaineid, mis halvendab taimede varustamist toiteainetega.
Kui kasutusel on ainult üks kompostimisnõu, eraldatakse kõigepealt veel täielikult lagunemata ülakiht, mis asetatakse enne kompostimisnõu taastäitmist selle põhjale. Kui kasutatakse kaht kompostimisnõud, jäetakse täitunud kompostimisnõus olev poolvalminud kompost kompostimisnõusse järelvalmima kuni selle täieliku komposteerumiseni. Samal ajal täidetakse teist kompostimisnõud.
Kompostil lastakse järelvalmida nii kaua, kuni see omandab peaaegu musta värvi ja ühtlase koostise. Järelvalmimise ajal tuleb komposti vajaduse korral kasta ja segada, mis tagab mulla ühtlasema struktuuri.
Valmis komposti on võimalik kasutada mulla viljakuse parandamiseks nii koduaias, kasvuhoones, potilillede kasvatamisel kui suuremate koguste puhul haljastuses jm. Kompostimine ja valmis komposti kasutamine vähendab vajadust väetiste järele.

KOMPOSTIMISEKS SOBIVAD JÄÄTMED ON:
* Puu-, köögiviljade ja muude taimede koored ja lehed;
* Kohvi- ja teepaks, ka koos filterpaberiga;
* Muud toidujäätmed (suuremad tükid tuleks eelnevalt peenendada);
* Majapidamispaber ja salvrätid (ka paberikotid jäätmete kogumisnõu kaitseks);
* Toalillemuld ja aia hooldamisel tekkivad jäätmed;
* Aiajäätmed (niidetud hein-muru, väikesed puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jms)
* Paberfiltrid, pabersalvrätikud, majapidamispaber jms
* Koduloomade pidamisel tekkivad koristusjäätmed.


KOMPOSTIMISEKS EI TOHI KASUTADA:
* Suitsukonisid ja tolmuimejate tolmukotte;
* Klaasi ja metalli;
* Kilekotte ja piimapakke;
* Kunstkiust riiet, nahka ja plastist, kummist tooteid;
* Muid jäätmeid, mis ei lagune või saastavad komposti.


Juhul kui orgaanilisi jäätmeid kogutakse küllalt suures koguses, saab oluliselt vähendada prügimägede kahjulikku mõju keskkonnale. Väheneks kasvuhooneefekti põhjustava prügilagaasi ja jäätmemassist väljavalguva mürgiseid ja reostavaid aineid sisaldava nõrgvee teke.

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.



 

VAATA LISAKS

Eco Kompost
Eco Toilet
Optimax
tagasi üles
BonusVia OÜ Kurtna, Saku vald, Harjumaa     e-mail: info@bonusvia.ee